Ettevõtete ja koolide koostöö õpetab noortele päriselu

„Jäta universumisse oma jälg“ on üks Steve Jobsile edu toonud seitsmest äripõhimõttest. Inspireeriv õpikogemus või käik ettevõttesse võib mõjutada noorte tulevikuotsuseid ja soove samamoodi. Selleks, et praktilised ja elulised õpikogemused oleksid erineval moel osa kooli igapäevaelust, kogunesid ettevõtete ja koolide esindajad inspiratsiooni saama 16. mail Tallinnas Öpiku Konverentsikeskuses toimunud seminarile “Kooli ja ettevõtte koostööst sünnivad tulevikutegijad”.

Ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu koolides läbiviidud uuring näitas, et kõigi haridustasemete noored soovivad rohkem praktilisemat õpet ja selle suuremat seotust päris töömaailmaga ehk ettevõtetes käimist. Õpetajate sõnul jääb see sageli ettevõtjate aja- või huvipuuduse taha. Samas on aga ettevõtjad probleemi ees, et tööturul pole piisavalt vajalike oskuste ja teadmistega inimesi. Koolid ja ettevõtted, kellele koostöös õpetamine on juba harjumus, leiavad, et kokkupuude erinevate valdkondade spetsialistide ning tegevustega aitab noortel tulevikuotsuseid  teha – praktikutelt kuulevad nad tööandja ootustest ning tööturu olukorrast, erinevatest ametitest ja valdkondadest. Õppe päriseluga seostamine aitab ka mõista, miks mingi aine õppimine üldse tulevikus vajalik on.

Kadrioru Saksa Gümnaasiumi ja Kadrina Keskkooli õppesse on kaasatud terve kogukond

Kadrioru Saksa Gümnaasiumis toimub juba viiendat aastat saksakeelse majanduse suunal praktiline õpe koostöös ettevõtetega. Iga majandussuuna õpilane peab läbima nädalapikkuse tööpraktika, peale mida tuleb esitada praktikaaruanne. Kooli majandussuuna ja praktika koordinaator Michael Kirschinger selgitas: „Soovime avada maailmapilti nii vara kui võimalik, et noorel tekiks kiiremini arusaam, kuhu tahan suunduda, mis on minu tugevused, kus võin mina tulevikus kasulik olla. Selleks kutsume ettevõtjad rääkima, mis võimalused on ettevõtetes. Lisaks usun, et kokkupuude ühe ettevõttega võiks olla selline, et kool läheb nö pärisellu, mitte vastupidi.“ Samuti jagas ta oma kogemust, et ettevõtjad teavad, kui raske on head tööjõudu leida ning seetõttu on nad valmis investeerima tulevikku ja kooliga koostööd tegema.

Laste tegevused praktikal on erinevad ja sõltuvad ettevõtte spetsiifikast. Selgitamise ja näitamise kõrval võimaldavad osad firmad ka teha lihtsamaid praktilisi ülesandeid, nt jaemüügi müügi abistamine, tööprogrammidega tutvumine, hinnakirjade koostamine jne. On osaletud ka välispartneritega läbirääkimistel ja koosolekutel töövarjuna. Õpilaste tagasiside praktikale on väga positiivne, kõrgelt hinnatakse päriselu vaatamise võimalust, mis on neile hoopis teine maailm. Kirschinger tunnistab, et  koostööpartnerite leidmine ja praktika planeerimine ilma eelneva kogemuse ja teadmistega ettevõtlusmaailmast oli paras väljakutse, kui saadetud kirjad jäid vastuseta ja tuli ka palju eitavaid vastuseid. Praeguseks tekkinud praktikaettevõtete baasi kujunemist võib pidada aga suureks õnnestumiseks, läbi mille suudetakse anda õpilastele väärtuslikud kogemused ellu kaasa.

Kadrina Keskkooli koostöö kohalike ettevõtetega sai alguses juba 14 aastat tagasi, kui kooli vilistlane ja Aru Grupp ASi juhatuse esimees Juhan Viise pöördus kooli poole murega, et tehnoloogia ülikiire arengu tõttu seisame varsti silmitsi kvalifitseeritud tööjõu puudusega ning hariduses tuleks seda probleemi ennetama asuda. Nii sündiski kohaliku ettevõttega koostöös valikaine „Ärijuhtimise ja tehnoloogia alused“. Kooli direktor Arvo Pani selgitas: „Motiveerime õpilasi reaalaineid ja tehnoloogilisi erialasid valima ning ettevõtlikud olema. Valla jätkusuutlikkuse tagavad ju inimesed ning meil on juba näiteid noortest, kes on peale hariduse omandamist tulnud meie valda tagasi“. Direktori sõnul tekitas esmane partnerlus Aru Grupiga aluse suuremale koostööle ka teiste ettevõtetega, nii et ettevõtjad osalevad kooli õppetöös erineval moel juba algklassidest alates. Ettevõtja saab pakkuda info ja teabepäevi ettevõtte ja tegevusvaldkondade tutvustamiseks, õppekäike ja praktikaid nii Eestis kui välismaal, praktikuid kooli lektoriks ning koostöös kooliga ürituste läbiviimist – Kadrinas toimub näiteks IT ja nutifestival CADrina. Lisaks saavad tublimad õppijad tänu suurepärasele arvutiprogrammide valdamisele suvevaheajal asendada ettevõttes puhkusi. Selline praktika või suvine töö võib nii mõnelegi tublile noorele tagada töökoha. Kool pakub ettevõttele vastutasuks koolitusi, nt arvutijoonestamine, aitab korraldada üritusi, kaasab ettevõtjaid kvaliteetse hariduse eesmärgil kooli arendustegevustesse (nt õppekavade väljatöötamisel eksperdina) ning vajadusel abistatakse kogu kooliperega ettevõtet.

Ettevõtjate panus – loengust pannkoogikohviku, lõimimise ja ühise valikaineni

Oma kogemust sisukast koostööst Kadrina Keskkooliga oli seminarile tulnud jagama ka Silberauto AS turundusosakonna juht Jana Ribelis. Üheskoos töötati välja gümnaasiumiastmele valikaine „Turunduse ja müügitöö alused“. Ainekavas ettenähtud tunnid jaotati ettevõtte töötajate vahel ära ning kooli õpilased said kuldaväärt kogemuse õppida tippettevõtte oma ala spetsialistidelt. Koolidele jagas Jana Ribelis aga soovitusi, et tuleks olla võimalikult paindlik ja vastutulelik ettevõtte suhtes ning mitte kohkuda esimestest takistustest – nt planeeritud tunnile võib tekkida lähetus, väliskülalised või muu oluline tööülesanne ja tuleb leida lahendus. Samuti tuleks julgustada õpilasi kooli külalistundi andma tulnud praktikutelt rohkem küsimusi küsima – sellist võimalust ei avane just iga päev. Ettevõtjate avatud loenguid tasub pakkuda võimalikult laiale auditooriumile, kutsuda kokku terve gümnaasiumiosa või miks mitte võimalusel ka naaberkoolide õpilased. Praktilised ülesanded on õppimises väga olulised, kuid reaalse kogemuse saab laps aga siiski ettevõttes kohapeal.

Õpetajad ettevõttesse töövarjuks – miks mitte?

Tarkvaraettevõtte Brightspark OÜ juht ja asutaja Kari Maripuu on ettevõtlust õpetanud erinevas vanuses lastele Tabasalu Gümnaasiumis ning panustanud ka õpilasfirmade mentorina. Tema sõnul ei küsi huvi ettevõtluse vastu vanust ning tema on ise lapsevanemana selleks vajadust nähes andnud majandustunde ka 1. klassi lastele, mis oli väga positiivne kogemus. Läbi pannkoogikohviku õpiti koostama äriplaani ja mõtestama lahti turunduse alused, vastates küsimusele „Kuidas saada klient ostma“. Vanemates klassides üritab Kari leida ettevõtluse õpetamisel seoseid teiste ainetega, näiteks matemaatika, inglise keele ja miks mitte ka tööõpetusega. „Ainete lõimimine annab võimaluse leida ettevõtlusõppele riikliku õppekava raames rohkem aega. Alati ei pea otsima tihedas ainekavas eraldi ainetunde, vaid tuleb püüda õpetada teineteist toetavaid aineid ühiselt. See muudab ka rutiinsete ainete õppimise lastele huvitavamaks ning annab lastele vihje, kuidas õpitav aine on hiljem reaalselt vajalik.“ rääkis Kari.

Kari hinnangul ei saa vaatamata ettevõtjate kasvavale huvile ettevõtlusõpet üles ehitada kooli külastavate ettevõtjate najal, kuna see ei ole tema hinnangul jätkusuutlik. On kindel, et tiheda töögraafikuga ettevõtja ei suuda oma põhitöö kõrvalt aastaid missiooni korras õpetamas käia. Küll aga võiks ettevõtlusõppega seotud õpetajad tuua „praktika“ käigus ettevõttesse, lastes neil osaleda juhtkonna koosolekutel, neid võiks kaasata ettevõtte strateegia aruteludesse, müügikoosolekutele jne. See annab praktilise oskuse oma tunde praktiliste näidetega rikastada ning õpetatavat teemat päriseluga siduda. Samuti pannakse selliselt aluse koostööle õpetaja ja ettevõtlusõpet toetava ettevõtte vahel.

Ideepank – kuidas koolid ja ettevõtted saaksid üksteisele kasulikud olla

Seminaril mõeldi ühise ajurünnaku tulemusel välja põnevaid koostööideid.  Tutvu ideepanga valikuga ja leia endale sobiv:

1. Õpilased korraldavad kehalise kasvatuse tunni raames ettevõttele tervisepäeva või suvepäevadel mõnd aktiivset tegevust
2. Õpilased valmistavad ettevõttele humoorikas võtmes videod ametijuhenditest
3. Õpilased nõustavad ja koolitavad ettevõtjat sotsiaalmeedia kanalite sisu, kodulehtede jne loomisel ja arendamisel.
4. Ettevõtte teenuse või toote põhjal mõne teenuse või toote pitchi ehk liftikõnede koostamine ja esitamine.
5. Muuseumide populariseerimine õpilaste seas. Võrdlus näiteks Louvre muuseumiga, eakaaslaste küsitlemine ja muuseumi turundusstrateegia loomine.
6. Koostöös turismiettevõttega giidi ring – professionaalne giid õpetab õpilasi giidituure läbi viima. Lõimitud ained: võõrkeeled, ajalugu, inimeseõpetus/psühholoogia.
7. Auhindade ja meenete disainimine nii koolile kui ettevõtetele
8. Koostöös ettevõttega projektõppe vormis grupitööna näiteks toidu- või kaubandusettevõtte omatoote arendus ja tootmise planeerimine.
9. Ettevõtetele jõulukuuskede projektid – noored disainivad nt kunsti- ja/või tööõpetuse tundides huvitavaid kuuski
10. Loomade varjupaikadesse loomatekkide valmistamine taaskasutatud materjalidest või tootmisjääkidest käsitöö või kunstiõpetuse raames.
11. Arhitekt õpetab Phythagorase teoreemi matemaatikatunnis. Õppekava omandatakse täies mahus.
12. Kooliõpilaste poolt nt Linnahalli (vm paiga, ehitise) legendi loomine ja turundusplaani koostamine kohalikule omavalitsusele. Seotud õppeained kirjandus, võõrkeeled, ajalugu, geograafia, kunst, majandus, muusikaõpetus.
13. Majandus-ja loodustundide raames õpilased vaatlevad loomade käitumist ja võrdlevad seda ettevõtjale omastele iseloomujoontega.
14. Projektipõhised õppeülesanded reaalainetes koostöös tööstusettevõttega. Õpilased lahendavad kompleksülesandeid, mis kaasavad ainekava materjali näiteks semestri ulatuses. Ettevõtte töötaja(d) osaleb ülesande lahendamise juhendamises korra lahendusperioodi jooksul ja hindamises ülesandeperioodi lõppedes.
15. Strateegilise mõtlemise arendamiseks partnerettevõtte kasutajakogemuse analüüsimine.
16. Koostöös keemiatööstusettevõtetega seminar STEM (loodusteadused, tehnoloogia, inseneeria, matemaatika) õpetajatele. Seminari käigus käsitletakse järgmisi teemasid: 1) juhtumite defineerimine aineülesannetena, ettevõtted koos õpetajatega; 2) lahendamine, õpetaja koos õpilastega; 3) lahenduskäigud antakse ettevõttele.
17. Koostöös spordiklubiga bioloogia aine raames antakse ettevõtte poolt õpilastele lahendamiseks mõni konkreetne eluline probleemi, mida saab õpilane saab uurimustööna vormistada.

 

Veelgi rohkem inspiratsiooni leiab Koolide ja ettevõtete koostöö heade praktikate kogumikust.

 

Ettevõtete ja koolide koostööseminare korraldavad ettevõtlusõppe programm Edu ja Tegu, Eesti kaubandus-Tööstuskoja võrgustik “Ettevõtlikkuse edendamiseks” ning Eesti Teadusagentuur. Toetab Euroopa Sotsiaalfond.